Hingamine kui sisemaailma peegel

Helen on kogenud, et just hingamine on meie sisemaailma peegel. Kui mõtteid on palju ja oled ärev, on ka hingamine kiire ning ebaregulaarne. Kui mõtted rahunevad, rahuneb ka hingamine. „Millal iganes soovid tulla praegusesse hetke, keskendu hingamisele, sest hingamine ei ole kunagi ei tulevikus ega minevikus. See on alati praeguses hetkes,“ toonitab ta.

See, kuidas hingame, mõjutab meie tervist ja enesetunnet

Hingamine on eluks vajalik, kuid Heleni sõnul kipuvad inimesed seda väga iseenesestmõistetavana võtma – me ei pööra sellele väga palju tähelepanu ja tihtipeale ei teagi, et ei hinga optimaalselt või et kuidagi teisiti saaks ka. Ka ei tea inimesed, et see, kuidas hingame, võib mõjutada meie tervist ja enesetunnet.

„Tänapäeva kiire elutempo tõttu viibivad paljud inimesed pidevalt „võitle või põgene“ režiimis, mis on keha loomulik reaktsioon stressile ja ohutundele. See seisund paneb meid hingama pinnapealselt ja kiiresti, et valmistuda kiireks reageerimiseks. Kui see hingamismuster muutub krooniliseks, võib see viia püsiva stressitaseme tõusuni, kuna keha ei saa piisavalt hapnikku ja jääb pidevasse erksusseisundisse,“ selgitab ta.

Helen lisab, et näiteks hingavad paljud inimesed ka suu kaudu, seda eriti stressi või uneprobleemide korral, aga loodus on loonud nina selleks, et hingata selle kaudu. “Ninas asuvad karvakesed, mis filtreerivad tolmu ja limaskesta membraanid, mis püüavad kinni kõik väiksemadki osakesed. Nina puhastab õhku ning vastavalt olukorrale kas soojendab, niisutab või jahutab seda.“

Pinnapealne hingamine võib Heleni sõnul avaldada negatiivset mõju meie igapäevaelule:

• Väsimus ja energiataseme langus – ebapiisav hingamine põhjustab hapniku puudulikku transportimist rakkudesse. See omakorda sunnib rakke keskenduma ellujäämisele, mitte kasvule, mis võib viia väsimuse ja energiapuuduseni, mõjutades töövõimet ja igapäevast aktiivsust.

• Depressioon ja ärevus – kiire ja pinnapealne hingamine stimuleerib keha stressireaktsiooni, suurendades kortisooli ja adrenaliini taset, mis omakorda võib suurendada ärevust.

• Unehäired – hingamise ebakorrapärasused võivad mõjutada ka une kvaliteeti. Kui närvisüsteem on kogu päeva olnud niinimetatud „võitle või põgene“ režiimis, siis õhtul otsekohe sügavalt magama jääda pole võimalik. Liigne suu kaudu hingamine võib põhjustada aga norskamist ja uneapnoed.

• Kognitiivsed probleemid – paigast läinud hapnikutasakaalu tõttu võivad tekkida keskendumisraskused ja mäluhäired.

• Lihaspinged ja valud – ebaefektiivne hingamine võib kaasa tuua lihaste pingeid, eriti kaelas, õlgades ja seljas.

• Immuunsüsteemi nõrgenemine – krooniline stress, mis võib olla seotud ebapiisava hingamisega, võib nõrgestada immuunsüsteemi.

• Seedehäired – korrapärase hingamise puhul stimuleerivad hingamislihased soolte peristaltikat ehk soolte lainelist liikumist, mis soodustab seedimist ja jääkainete väljutamist. Ilma selleta võivad vaevata seedehäired, nagu kõhukinnisus, -valu, -gaasid, kõrvetised või ärritatud soole sündroom.

• Pidev läbi suu hingamine muudab näokuju ja tekitab hambumusprobleeme.

Helen toob välja, et pinnapealne hingamine võib luua nõiaringi, kus füüsilised ja vaimsed mõjud üksteist süvendavad, mõjutades elukvaliteeti. „Teadlikkus optimaalsest hingamisest ja selle mõjust võib aidata leida lahendusi nende mõjude vähendamiseks ning üldise heaolu parandamiseks,“ sõnab ta.

Sügav hingamine kui võti produktiivsema elu suunas

Helen selgitab, et sügavamalt ja rahulikumalt hingates väheneb stressi- ja ärevustase, sest aktiveerub parasümpaatiline närvisüsteem, mis aitab kehal lõõgastuda. Ka tugevneb immuunsüsteem, paraneb unekvaliteet, kehahoiak ja lihastoonus. „Need muutused võivad olla järk-järgulised, kuid püsivad. Hingamisele teadlikkuse toomine võib olla võti tervislikuma, tasakaalustatuma ja produktiivsema elu suunas,“ lausub ta, lisades, et sügav ja teadlik hingamine võib suurendada ka energiataset ja motivatsiooni.

„Kui tunned end värskena ja täis energiat, oled tõenäolisemalt valmis võtma ette uusi väljakutseid ja seadma endale kõrgemaid eesmärke. Hingamisharjutused aitavad suurendada keskendumisvõimet ja tähelepanu. Kui suudad paremini keskenduda ülesannetele ja eesmärkidele, tekib tunne, et oled suuteline neid saavutama, mis omakorda tõstab enesehinnangut.“