Hingamine on eluks vajalik, kuid Heleni sõnul kipuvad inimesed seda väga iseenesestmõistetavana võtma – me ei pööra sellele väga palju tähelepanu ja tihtipeale ei teagi, et ei hinga õigesti või et kuidagi teisiti saaks ka. Ka ei tea inimesed, et see, kuidas hingame, võib mõjutada meie tervist ja enesetunnet. Helen selgitab, et näiteks hingavad paljud inimesed suu kaudu, seda eriti stressi või uneprobleemide korral, aga loodus on loonud nina selleks, et hingata selle kaudu.

„Ninas asuvad karvakesed, mis filtreerivad tolmu ja limaskesta membraanid, mis püüavad kinni kõik väiksemadki osakesed. Nina puhastab õhku ning vastavalt olukorrale kas soojendab, niisutab või jahutab seda,“ sõnab ta ja lisab, et samuti kipuvad inimesed hingama pindmiselt ja ebaühtlaselt ning hinge kinni hoidma.

Just stressi korral hingavad paljud lühikeste ja kiirete sisse-väljahingamistega, aktiveerides sümpaatilise närvisüsteemi – südamelöögid kiirenevad, seedimine ja organite töö aeglustub. „Teadlikkus nendest probleemidest võib olla esimene samm tervislikumate hingamisharjumuste suunas, parandades seeläbi üldist heaolu ja energiataset,“ lausub ta.

Vale hingamistehnika võib avaldada mitmeid negatiivseid mõjusid meie igapäevaelule:

• Väsimus ja energiataseme langus – ebapiisav hingamine võib põhjustada hapniku ebapiisavat transportimist rakkudesse, mis võivad sattuda stressi ja peavad seetõttu kasvu asemel ellujäämisele keskenduma. See võib viia väsimuse ja energiapuuduseni, mõjutades töövõimet ja igapäevast aktiivsust.

• Depressioon ja ärevus – kiire ja pinnapealne hingamine võib stimuleerida keha stressireaktsiooni, suurendades kortisooli ja adrenaliini taset, mis omakorda võib suurendada ärevust.

• Unehäired – hingamise ebakorrapärasused võivad mõjutada ka une kvaliteeti. Kui närvisüsteem on kogu päeva olnud niinimetatud „võitle või põgene“ režiimis, siis õhtul otsekohe sügavalt magama jääda pole võimalik. Liigne suu kaudu hingamine võib põhjustada aga norskamist ja uneapnoed.

• Kognitiivsed probleemid – paigast läinud hapnikutasakaalu tõttu võivad tekkida keskendumisraskused ja mäluhäired.

• Lihaspinged ja valud – ebaefektiivne hingamine võib kaasa tuua lihaste pingeid, eriti kaelas, õlgades ja seljas.

• Immuunsüsteemi nõrgenemine – krooniline stress, mis võib olla seotud vale hingamisega, võib nõrgestada immuunsüsteemi.

• Seedehäired – korrapärase hingamise puhul stimuleerivad hingamislihased soolte peristaltikat ehk soolte lainelist liikumist, mis soodustab seedimist ja jääkainete väljutamist. Ilma selleta võivad vaevata seedehäired, nagu kõhukinnisus, -valu, -gaasid, kõrvetised või ärritatud soole sündroom.

• Pidev läbi suu hingamine muudab näokuju ja tekitab hambumusprobleeme.

Helen toob välja, et vale hingamistehnika võib luua nõiaringi, kus füüsilised ja vaimsed mõjud üksteist süvendavad, mõjutades elukvaliteeti. „Teadlikkus õigest hingamisest ja selle mõjust võib aidata leida lahendusi nende mõjude vähendamiseks ning üldise heaolu parandamiseks,“ sõnab ta.

Õigesti hingamise õppimine võib tuua kaasa mitmeid positiivseid muutusi meie füüsilises ja vaimses heaolus