Foto: Karen Härms
HÜVA NÕU | Töötajatel, kes tegelevad regulaarselt jooga ja meditatsiooniga, on kergem hoida tasakaalu töö- ja eraelu vahel
Ettevõtted ja organisatsioonid seisavad silmitsi aina suuremate ootustega, mis puudutavad töötajate heaolu ja produktiivsuse säilitamist. Biodünaamilise hingamise ja trauma vabastuse praktik Helen Haava selgitab, miks on oluline et ettevõtted kaasaksid oma igapäevasesse tegevusse enesearengule suunatud praktikaid ning kuidas see mõjutab nii töötajate rahulolu kui ka ettevõtte tulemuslikkust.
Töötajad kui ettevõtte peamine vara
Helen toob välja, et töötajad on iga ettevõtte suurim vara ning nende heaolu määrab otseselt ka ettevõtte edukuse. „Uuringud näitavad selget seost töötajate õnnetunde ja produktiivsuse vahel. Kui töötajad tunnevad end vaimselt ja füüsiliselt hästi, on nad loovamad, kiiremad probleemide lahendamisel ning suudavad pakkuda paremaid tulemusi,“ selgitab ta, lisades, et kuna inimesel on vajadus areneda, nagu on öelnud Carl Jung, võiks töökoht olla üks neist kohtadest, kus areng toimub.
„Kui organisatsioon pakub töötajatele võimalusi isiklikuks kasvuks, tekib win-win olukord – töötajad saavad enesearenguteekonnal edasi liikuda ja tunda end professionaalses elus rahulolevalt, samas kui ettevõte saab kasu produktiivsemast ja tasakaalukamast meeskonnast,“ toonitab Helen.
Millised praktikad aitavad toetada töötajate heaolu?
Helen Haava soovitab mitmeid konkreetseid praktikaid, mis aitavad töötajatel saavutada paremat vaimset ja füüsilist heaolu.
Jooga – Jooga on ideaalne praktika, mis ühendab liikumise, hingamise ja meditatsiooni. See aitab vähendada stressi ja suurendada keskendumisvõimet. Joogat saab hõlpsasti integreerida töökeskkonda, kus see pakub töötajatele võimalust lõõgastuda ja tõsta tööalast produktiivsust.
Meditatsioon – Meditatsioon parandab stressitaluvust, suurendab vaimset selgust ja emotsionaalset tasakaalu. Töötajad, kes tegelevad meditatsiooniga, suudavad paremini keskenduda ja hallata igapäevaseid väljakutseid.
Hingamistehnikad – Teadlik hingamine aitab vabaneda stressist ja füüsilistest pingetest. See suurendab vaimset ja füüsilist vastupidavust, mis omakorda aitab töötajatel paremini toime tulla töökoormusega.
Emotsionaalse vabaduse tehnika (EFT) – EFT, mida sageli nimetatakse „emotsionaalseks akupunktuuriks“, aitab vähendada ärevust ja stressi läbi akupunktide koputamise.
Konstellatsioonid – See meetod pakub meeskondadele võimalusi mõista ja lahendada varjatud mustreid ja pingeid, mis võivad takistada tõhusat koostööd, aidates luua harmoonilist ja toetavat töökeskkonda.
Hüpnoteraapia – Kasutatakse sügava lõdvestuse ja muutunud teadvuseseisundite saavutamiseks, et töötada psühholoogiliste, emotsionaalsete, mõttemustritest tekkinud ja isegi füüsiliste probleemidega.
Coaching – Struktureeritud ja juhendatud protsess, mis toetab töötajate professionaalset ja isiklikku kasvu, suunates neid eesmärkide saavutamises ja suurendades töörahulolu.
Kuidas praktikad toetavad keskendumist ja produktiivsust?
Praktikad nagu jooga, meditatsioon, hingamistehnikad jms aktiveerivad Heleni sõnul parasümpaatilise närvisüsteemi, mis aitab kehal lõõgastuda ja taastuda. See vähendab stressihormooni kortisooli taset, mis omakorda suurendab keskendumisvõimet ja vaimset selgust. Tulemuseks on parem töövõime ja väiksem läbipõlemise oht.
„Töötajad, kes tegelevad regulaarselt jooga ja meditatsiooniga, tunnevad end rahulikumalt, suudavad paremini toime tulla emotsionaalsete väljakutsetega ning neil on kergem hoida tasakaalu töö- ja eraelu vahel. Füüsiliste pingete vähendamine kehas, näiteks läbi jooga, võib otseselt parandada töötegemise kvaliteeti,“ selgitab ta.
Kuidas alustada praktikate integreerimist?
Helen toob välja, et ettevõtted, kes soovivad alustada enesearengule suunatud praktikate integreerimisega, peaksid võtma teadliku ja järk-järgulise lähenemise. Ta rõhutab, et esimene samm on töötajate ja juhtkonna teadlikkuse tõstmine nende praktikate kasulikkusest.
„Alustada võib väikeste ja lühikeste sessioonidega, nagu lühimeditatsioonid või hingamisharjutused, mis on kergesti integreeritavad tööpäeva sisse,“ lausub ta, lisades, et oluline on kaasata spetsialiste, kes saavad koostada programmi vastavalt ettevõtte ja töötajate vajadustele. „Regulaarne tagasiside ja praktikate mõju hindamine aitavad kohandada neid lähenemisi, et need vastaksid töötajate vajadustele ja toetaksid ettevõtte kultuuri arengut.“
Juhtide osalemine praktikates, motiveerib ka töötajaid aktiivselt kaasa lööma
Oma kogemusest lähtudes on Heleni sõnul juhtide toetus enesearengule suunatud praktikate edukaks rakendamiseks võtmetähtsusega. Kui juhid ise osalevad ja näitavad eeskuju, motiveerib see ka töötajaid aktiivselt kaasa lööma. Samuti on oluline, et juhid looksid töötajatele praktilised võimalused osalemiseks, näiteks tööpäeva struktuuri kohandades, et töötajad saaksid ilma tööülesandeid ohverdamata osaleda jooga või meditatsioonitundides.
„Lisaks mängivad juhid olulist rolli tagasiside kogumisel. Kui juhid on kaasatud praktikate tulemuste hindamisse ja võtavad arvesse töötajate vajadusi ja tagasisidet, saavad nad aidata luua järjepidevaid ja tõhusaid programme, mis vastavad organisatsiooni ja töötajate muutuvatele nõudmistele,“ toonitab ta.
Väikeettevõtete ja startupide eelised
Helen toob välja, et isegi ettevõtted, kellel on piiratud ressursid, saavad enesearengule suunatud praktikatest palju kasu. Väikeettevõtetes, kus töötajad peavad sageli täitma mitmeid rolle ja töötama suure surve all, aitavad need praktikad stressi maandada ja suurendada produktiivsust.
Lisaks aitavad need tõsta töötajate lojaalsust ja kaasatust, vähendades tööjõu voolavust. „Samuti võivad enesearengule suunatud praktikad suurendada loovust ja innovatsiooni. Väikestes ettevõtetes on loovus ja kiire kohanemisvõime elulise tähtsusega ning praktikad aitavad töötajatel arendada selget mõtlemist ja suurendada vaimset paindlikkust. Kui töötajad tunnevad end vaimselt ja füüsiliselt hästi, on nad avatumad uutele ideedele ning suudavad kiiremini leida lahendusi keerukatele probleemidele,“ selgitab ta.
Lõpetuseks jagab Helen soovitusi ettevõtetele, kes soovivad parandada oma töötajate heaolu, kuid pole kindlad, millist tüüpi enesearengu programmid sobiksid nende jaoks kõige paremini.
Helen soovitab esmalt alustada töötajate vajaduste ja ootuste kaardistamisest. See on oluline samm, kuna iga ettevõtte töötajad on unikaalsed ning nende heaolu ja arenguvajadused võivad oluliselt erineda. Ta soovitab kaasata töötajad sellesse protsessi, viies läbi küsitlusi või korraldades arutelusid, et mõista, millised aspektid nende heaolus vajavad enim tähelepanu. „Kas töötajad tunnevad stressi ja vajavad lõdvestustehnikaid? Või on nende seas rohkem huvi enesearengu vastu? Või hoopis füüsilise heaolu parandamise võimaluste vastu, nagu jooga ja hingamisharjutused?“
Helen rõhutab, et kui ettevõttel on parem ülevaade töötajate vajadustest, võiks alustada pilootprogrammidega, katsetades erinevaid lähenemisviise. „Näiteks võiks korraldada lühikesi meditatsioonisessioone, joogatunde või stressijuhtimise töötubasid. Alustada väikestest sammudest ja hinnata, kuidas töötajad reageerivad. Sageli on kasulik proovida mitmeid erinevaid meetodeid ja vaadata, millised neist on kõige tõhusamad ning millised sobivad organisatsioonikultuuriga,“ sõnab ta, lisades, et oluline on mitte alustada liiga keerukate või ajamahukate programmidega, vaid pakkuda töötajatele lihtsaid ja kergesti rakendatavaid lahendusi.
„Oluline on hoida praktikaid järjepidevana ja leida tasakaal töötajate töökoormuse ning enesearengu võimaluste vahel, et need muutuksid ettevõtte kultuuri loomulikuks osaks,“ leiab ta.
Loe artiklit SIIN.